Paljasjuurseid viljapuid võib istutada kevadel ja sügisel. Konteineristikuid võib maha panna ükskõik millal, peaasi, et juurdumisaeg jääks piisav, et taim päris külma mulla sisse ei läheks.
Mida aga tuleb tähele panna õunaistiku soetamisel? Sordid on erineva kasvutugevusega. Puu kasvutugevus sõltub sordist ja pookealusest ning selle kombinatsioon näitab, kui suureks puu lõpuks kasvab. Kui on keskmisekasvulise aluse peale poogitud puu, siis ta kasvab umbes 3-3,5 meetri kõrguseks. Aga kui on tugevakasvulise aluse peale poogitud, siis see võib koos tugevakasvulise sordiga kasvada ka 5-meetriseks. Müüja oskab seletada, milline kasvutugevus millisel pookealusel on. Taimepassis on need andmed kõik ka kirjas. Näiteks üks kõige levinum keskmisekasvulise pookealuse nimi on MM106.
Sordi ja pookealuse kombinatsioonist oleneb, kui suureks puu kasvab ja kui suured puuvahed tuleb istutamisel jätta. Kui koduaeda panna keskmisekasvulisel alusel puu, piisavaks vaheks 3 meetrit. Kui võra lõigata, siis see ei lähe nii laiaks, ja pole vaja nii suuri vahesid jätta, nagu vanasti oli, et 6 või 8 meetrit – see on liiast.
Vaata videod kuidas istutada konteineristikuga õunapuud, arborist Harry Truu https://www.youtube.com/watch?v=MtVgxmTLgLk
- Eemalda istikult kõikvõimalikud pakendid, kangad ning transpordikonteiner, isegi võrk!
- Konteinertaimedel kipuvad juured kasvama potis ringiratast, seega haruta sõrmedega mullapalli veidi lahti ja veendu, et keerdjuuri pole. Kui vaja, lõika need ettevaatlikult lahti.
- Kaeva auk, mis on 1,5-2 korda suurem kui mullapall. Kui pinnas on toitainetevaene, muretse lisamulda(kasvuturvast.
- Aseta mulda ka augu põhja ning vajuta see tihedaks. See on vajalik, et taim hiljem vajuma ei hakkaks.
- Juurekaela ja tüve matmine mulla alla tekitab koorepõletikku ning mädanikku. Seega veendu, et istiku juurekael ei jääks augu äärest allapoole. Selle kontrollimiseks pane toestusvai lapiti augu äärele – nii näed paremini, kui sügaval istik asub. Istuta taim samale sügavusele kui ta oli potis.
- Lisa poole istutusaugu sügavuselt mulda, vähemalt niipalju, et juured oleks enamähem kaetud. Siis vala istutusauk vett täis. Nii ei jää juurte ümber õhku. Lase veel maasse imbuda ja täida isutusauk mullaga.
- Vajuta muld kergelt kinni.
- Löö maasse kaks toestusvaia. Puu toestamiseks sobib spetsiaalne laiem lint, mis ei hakka koort soonima. Seo toestuslint 1/3 kõrgusele puu pikkusest ning hoia toestust peal kaks hooaega. Et lint tuulega liikuma ei hakkaks, keera tüve ja toestusposti vaheline osa keerdu. Vajadusel pinguta.
- Selleks, et hiljem puu kastmisel kastmisvesi puust eemale ei voolaks, tee ümber puu võra laiune mullast vall.
- Sügisel ära unusta valli tasandada, sest sinna seisma jääv ja jäätuv vesi kahjustab tüve. 9. Kasta puud esimesel nädalal iga päev ning järgmisel nädalal üle päeva, kasta korralikult, korraga ämver või kaks kindlasti. Pea meeles, et vihmasadu kastmist ei asenda, sest see vesi jõuab vaid õhukesse pealmisesse mullakihti.
- Ära tee istutamisega samal hooajal puule lõikeid! Ennekõike on tähtis tagada korralik juurdumine ning lõikehaavade kinnikasvatamine on taimele energiakulu.
Paljasjuursete viljapuude istutamine kevadel
Kevadel istutades satuvad juured soodsatesse kasvutingimustesse, hakkavad kohe kasvama ja niiskust ammutama ning vigastatud juurte haavad paranevad varsti. See on kevadise istutamise plusse. Kevadine viljapuude istutamine algab kohe peale maa sulamise-tahenemise, s o. aprilli lõpul ja kestab olenedes ilmastikust, kuu aega. Kuivematel ja kergematel maadel aga tuleb kevadel istutades puid tublisti kasta ja seda korrata tarbekorral neli, viis korda. Raskematel maadel aitab ühekordsest kastmisest istutamisel.
Paljasjuurse õunapuuistiku istutamine sügisel
Kui õunaistik paljasjuurselt panna maha, siis oktoobri keskpaigani võib ikka istutada. Siis peab lootma, et muld on veel paar nädalat vähemalt +7 kraadi, et puu jõuaks juurduda. Õunapuu istutamisel tuleks jälgida, et pookekoht jääb maa peale mitte mulla alla. Kui paned pookekoha maa sisse, siis see puu ei ela ega sure. Ta kasvab väga vähe, aga ära ka ei sure. Pirnil ja murelil peab pookekoht jääma samuti maa peale, ploomil aga võib selle maa sisse panna.
Enne talve tulekut ja peale maa külmumist tuleks noorte puude tüved esimeste võraoksteni kinni mässida. Selleks on olemas spetsiaalsed plastmassist võrgud ja spiraalid, aga kasutada võib ka näiteks jõupaberit. Mässimiseks ei tohiks kasutada kilekotti või tõrvapaberit. Võrade kinnimässimine kaitseb näriliste vastu ja kevadel, kui märtsi teisel poolel hakkab päike juba nii palju soojendama, et päeval on õhutemperatuur plussis, siis tume puutüvi soojeneb päikse poolt niivõrd palju üles, et on umbes +16 kraadi. Aga tüve teisel pool on alles -9 ja siis tüvi külmub lihtsalt lõhki. Niipea kui tuleb jahe öö, külmuvad päikesepoolsel küljel liikuma hakanud mahlad uuesti ära ja külmalõhed tulevad sisse.
Kui aga närilised on noori puid kahjustanud, siis tuleb kindlaks teha, kust ja kuidas nad täpselt hambad taha said. «Kui närilised sõid ära puu nii, et pookekoht on ka ära näritud, siis kasvavad alt pookealuse võrsed (kui puu ei olnud omajuurne) ja pookealuse pealt head õuna loota ei tasu. Kui nüüd näriti niimoodi ära, et pookekoht jäi alles ja ülevalt poolt pookekohta tulevad uued võrsed, siis tuleks välja valida kõige püstisem kasv, mis on ilus ja tugev ning ülejäänud ära lõigata.